Retsept (Kokkama Ragnega)
- 2.4 kg tomatit
- 2 punast sibulat
- 80g demerera suhkrut
- 2 tl soola
- 10 sl õunasiidriäädikat
- paar värsket ürdioksa (estragon, pune, tüümian)
Kui juba õunte ja šokolaadiga mässamiseks läks, soovisin proovida ka teist varianti ning leidsin sellise moosi retsepti, mis sisaldas valge asemel tumedat šokolaadi. Kujutan seda ideaalse lisandina hommikustele banaanipannkookidele, aga miks mitte ka pudruga.
Leidsin hiljuti Kokkama.ee blogist nii hõrgutava nimega moosi, et lihtsalt pidin kohe proovima. Õunu endiselt jagus ja suvikõrvits vajab “hävitamist”, niisiis asusin esimesel võimalusel katsetama: Loe edasi “Daamide moos ehk valge šokolaadiga õuna-suvikõrvitsamoos”
Borš on üks minu lemmiksuppe ning aastaid oli see üks väheseid toitusid, mille sees oli võimalik peeti ka lapsele sisse sööta. Selle supi klassikalist varianti proovisin ka korra valmistada, kuid Abikaasa väitis tulemuse olevat peedisupp mitte borš. Aastaid rohkem ei katsetanud. Küll aga oli meie laual kiiretel õhtutel siiski teinekord poeborš. Nüüd juba mitmendat aastat hoidistan ise boršipõhja ja tulemus on palju maitsvam. Aga kõige parem selle juures on võimalus hoidistada oma köögiviljasid. Kõik peale kapsa on meil enda kasvatatud. Arvestades kapsa hinda poes(meie poes täna 0.22 EUR kilo), siis on see ka ääretult soodne toit. Loe edasi “Boršitegu talveks”
Raamatust “Retseptisahtel käsitöökapis” leidsin ühe toreda õunamoosi retsepti, mille pidin lihtsalt kohe järele proovima. Ahjuõuna maitse on mulle väga meeltmööda ning valmistamine tundus imelihtne. Nii ka oli. Kõige tüütavam ikka õunte puhastamine. Töö käik järgmine: Loe edasi “Hõrgutav Ahjuõunamoos”
Sama või sarnase retsepti leidsin internetist päris mitme eri nimega ning paistab, et seda tuntakse juba aastaid. Meieni jõudis retsept alles eelmisel aastal ühe (ei mäleta millise) perioodilise väljaande hoidiste lisast. Aga google abil on leitav ka näiteks nimede all: Nõukaaegne gripisalat “äkiline”, Nohu Surm, Tomati-mädarõika mögin jne jne. Nagu öeldud, siis proovisime seda juba eelmisel aastal ning terve pere kiitis heaks. Igaüks kasutas seda rohkem või vähem järjekindlalt profülaktiliselt viiruste tõrjumiseks, aga minule meeldis ka lihatoitude kõrvale külma kastme hulka segada koos hapukoore, majoneesi ja sinepiga. Muidugi sobib see ka traditsioonilise mädarõika asemele.
Kuna traditsioonilisest tomatisibulahoidisest on minul väike tüdimus, lapsena sai seda ikka ohtralt, siis proovisin retsepti pisut enda maitse järgi ümber timmida. Sündis selline tomati-sibula-küüslaugu-möks: Loe edasi “Tomatihoidised”
Blogis on olnud pikem paus, kuid püüan nüüd end jälle parandada. Aastaajale kohaselt olen taas hoidistamise lainel. Seega oleks aeg hakata ka neid retsepte üles märkima, sest tihti tuleb tõdeda kui talvel mõnd uut esmakordselt valminud purgitäit proovima asume, ei ole sugugi meeles enam, mis retsepti sai kasutatud, kust see pärines ja mis täpselt sinna sisse sai pandud. Kurgihoidistega on küll pigem nii, et need on väga traditsioonilised ja aastaid kasutuses olnud ning seetõttu juba pähe kulunud. Kirja saavad nad siiski esimestena ja on selle auga välja teeninud.
Meie pere absoluutne lemmik hoidis. Retsept pärineb mitme aasta tagusest Maalehe Targu Talita lisast ja on sellest ajast saadik kindlalt meie sügis-talvisel toidulaual. Niisiis, saage tuttavaks: Loe edasi “Meie pere traditsioonilised igaaastased kurgihoidised”